CENTRE OF ESTONIAN RURAL RESEARCH AND KNOWLEDGE
GENEBANK
Until 1993, the genetic resources of Estonian agricultural crops were held in the working collections of breeders at the Jõgeva Plant Breeding Institute and the Vavilov Institute of Plant Genetic Resources (VIR). In 1999, the Jõgeva Plant Breeding Institute (known since 2023 as the Centre of Estonian Rural Research and Knowledge) established a gene bank to ensure long-term seed preservation in accordance with FAO and Bioversity International standards.
The gene bank receives material from breeders, hobby farmers, and the wild. Seeds of legumes and grasses are collected from natural habitats, and their GPS coordinates are recorded to ensure documentation and precise relocation.
General activities
- Long-term preservation of cereals, forage grasses, legumes, oilseed crops and vegetable seeds.
- Assessment and characterisation of the preserved material.
- Collection of seeds from natural habitats and home gardens.
- Providing free access to users (breeders, biologists, agricultural scientists, gene technologists, other gene banks).
- The collection consists of 3387 items of 66 species.
The oldest preserves are the ´Sangaste´ (1875) winter rye, the local barley preserves (1908, 1912), the Liplapi bean (1920), the ´Jõgeva 47´ (47th season) common ryegrass and the ´Kehra saagirikas´ (1929) oat.
The viability of seeds stored in the gene bank depends primarily on their initial quality, moisture content and storage temperature.
The moisture content of seeds is slowly reduced, depending on the species, to 3-7 percent. To achieve this, the seeds are stored for 4-10 weeks on the open shelves of the ventilated drying room in paper bags. The air temperature in the room is 15-16°C and the relative humidity of the air is 12-13%. After drying, the seeds are packed in moisture-resistant foil bags and stored in freezers at -18°C.
Nordic Genetic Resource Centre (NordGen) and Svalbard Global Seed Vault preserve the most valuable accessions of Estonian origin.
The viability of seeds is determined by checking germination, depending on the species, after 5-15 years. If the germination of seeds is below the prescribed norm or there are few of them in quantity, the material is propagated in a greenhouse or field.
Postal address
Genebank
M. Pilli haru 1
Jõgeva alevik
Jõgeva vald
48309 Jõgevamaa
Phone: +372 5345 1468
Email: kylli.annamaa@metk.agri.ee
Contacts
Külli Annamaa
Head of department
Phone: +372 5345 1468
E-mail: kylli.annamaa@metk.agri.ee
Vahur Kukk
Senior specialist
Phone: +372 505 8224
E-mail: vahur.kukk@metk.agri.ee
Please contact us
Galerii:
Meedia:
Tervislikud vähemlevinud teraviljad
Euroopas suureneb nõudmine jätkusuutlikult toodetud tervisliku, toitva ja innovatiivse toidu järele. Vähem kasvatatavad teraviljad, nagu rukis, kaer, spelta ja ühe- ning kahetera nisu vastavad neile nõuetele nii toidu- kui ka söödaviljana. Nimetatud teravilja liikide vastu on taaselustunud huvi eeskätt seoses maheviljeluse arenguga, kuna nad on kasvutingimuste suhtes vähenõudlikud ja paistavad silma tervislike omaduste poolest.
Speltanisu on vähenõudlik toitainete suhtes ja sügava juurekava tõttu talub hästi mitmeid ebasoodsaid kasvutingimusi, nagu toitainete vaegus ja põud. Samas on speltanisu toiteväärtus kõrge, tal on tavanisuga võrreldes kõrgem lipiidide, küllastumata rasvhapete ja mikroelementide (Fe, Zn, Mg ja P) sisaldus. Ühetera nisu on diploidne nisu, mida kasvatati iidses Mesopotaamias. Sellel nisu vormil on kõrgem proteiini, mikroelementide ja asendamatute aminohapete sisaldus. Kahetera nisu on iidne tetraploidne nisu, mida kasvatati juba 10 tuhat aastat tagasi. See on vähenõudlik kultuur agrotehnika ja kasvutingimuste suhtes. Tema terades on vähem gluteeni ja rohkem kiudu kui tavalisel nisul, sisaldab antioksüdante. Kahetera nisust tehtud tooted on hea maitsega. Rukis ja kaer on rohkem levinud kui eeltoodud nisu liigid ja neid kasutatakse nii toidu- kui ka söödaviljana. Rukkileib on parema seeduvusega kui nisust valmistatud sai. Rukis sisaldab nisuga võrreldes rohkem mineraalaineid (tsink, raud, seleen) ja asendamatuid aminohappeid. Kaera tervislikud omadused tulenevad eelkõige tema proteiini ja rasva on kõrgest kvaliteedist ning lahustuvate kiudainete sisaldusest. Viimased alandavad vere kolesteroolisisaldust, aitavad reguleerida vere suhkrusisaldust.
Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis „Tervislikud vähemlevinud teraviljad“ on seatud eesmärgiks ülalkirjeldatud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamine sordiaretuseks, nende stressitaluvuse suurendamine, agrotehnika parandamine ja toiteväärtuse ning toiduviljaks töötlemise kvaliteedi tõstmine. Projekti koordineerib Tšehhi Põllukultuuride Uurimisinstituut, selles osaleb partnerina ka Eesti Taimekasvatuse Instituut. Projekt algas 2013. a ja kestab viis aastat. Selle aja jooksul viiakse läbi rida aretusalaseid ja agrotehnilisi katseid, töötlemisalaseid, kvaliteedi ja turu uuringuid. Projekti peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamisele Euroopas